Üheks võimaluseks on muuta vaatenurka ning proovida näha suurt pilti, mille ühes pisikeses sektoris toimub ka argine askeldamine. Kuidas paistavad sellest laiemast aja ja ruumi perspektiivist vaadates meie praegused tegemised? Kus peaksime olema paindlikumad ja oskama kohanduda? Kus vajame nutikust, et olukord enda kasuks pöörata, arvestades meie piirkonna eripärasid ning varjatud potentsiaali? Ja kõige olulisem – milliseid arutelusid ja otsuseid me vajame, et argipäevast kõrgemale tõustes liikuda oma kogukonnaga, ühiskonnaga, maailmaga teadlikult sellise elukorralduse poole, mis tooks tagasi rahu ja tasakaalu, elususe ja rikkuse – elurikkuse igal tasandil.

Kõige tähtsam küsimus
Enne edasi liikumise suuna ja sõiduvahendite valimist ei saa üle ega ümber kõige tähtsamast küsimusest: millist elu me päriselt soovime nii endale kui ka oma lastele ja lastelastele siin Võrumaal, Lõuna-Eestis, Põhja-Euroopas, planeedil Maa? Seda sama küsimust – erinevas sõnastuses – küsisime üksteiselt Võrumaa Partnerluskogu strateegiapäeval, võttes arvesse meie piirkonna eripärasid ettevõtluses, kogukondades ja omavalitsustest. Läbivaks märksõnaks kujunes ’kestlik areng’.

Kestliku arengu temaatika on mitmetahuline ja seotud paljude eelarvamuste ning erinevate tähendusväljadega. Kui ökoekstremistid nõuavad praeguse maailmakorralduse kohest seisma panemist, siis vastasäärmus deklameerib, et meie maailmaga ei olegi midagi katki ning me peaksime jätkame senise intensiivse ressursikasutuse ja kasvuideoloogia kultiveerimist. Teadusringkondadest kostab tasakaalustatumalt, ent siiski üha argumenteeritumalt seisukoht: senisel kujul jätkates kaotame üsna varsti inimesele eluks sobiva koduplaneedi. Jättes kõrvale mistahes äärmuslikud stsenaariumid, on kõigile siiski selge, et inimesele eluks sobivat koduplaneeti me vajame. Seega, igasugustes strateegiates ja arenguplaanides on jätkusuutliku arengu tegurite kohene arvestamine vältimatu.

Keegi tark ütles kunagi: ainus kindel asi siin muutlikus maailmas on see, et kõik muutub. Järelikult tasub meil oma piirkonna arengut kavandades olla teadlikum muutuste juhtimise oskustest ning ühtlasi õppida veelgi paremini tegelema ootuste juhtimisega. Mida see lihtsas keeles tähendab? Seda, et vanamoodi enam edasi ei saa ja uutmoodi edasi minekuks tuleb meil endal ümber hinnata tulemusliku arengu edutegurid.

Üheks lähtekohaks kestliku arengu teema käsitlemisel ka meie piirkonnas on mõistmine, et kasv ei saa olla ainus kriteerium, mille järgi me oma tegevuse tulemuslikkust mõõdame ja mille järgi uusi projekte rahastatakse (käibe ja kasumi kasv, kliendiarvu kasv, töötajate arvu kasv jne). Lõputu kasv ei ole piiratud ressursside tingimustes võimalik, kui tahame oma lastele anda üle jätkusuutliku planeedi, mille kujundamine ei alga kusagilt kaugelt ega kellestki teisest, vaid meist endast ja siitsamast oma koduõuelt.

Seepärast oleks Võrumaa arengut planeerides muuhulgas vajalik vaadelda neid „tasandava arengu“ lähenemisviise, mis toovad esile piirkonna olemuslikud tugevused ja kasutavad ressursse veelgi nutikamalt, st keskmes on inimese arengut toetav elukeskkond ja looduse loomulike protsesside matkimine. Näiteks kuidas luua majanduses tingimused, et iga tootmisprotsessi jääk on järgmise protsessiosa toormeks ja „kütuseks“ ning see jätkub järgmises etapis – miski ei jää üle, midagi ei ole puudu.

Uue tasakaalu leidmine
Kestliku arengu laiem küsimus seisneb tasakaalu leidmises inimesele minimaalse vajaliku ja ökosüsteemile maksimaalse võimaliku ressursikasutuse vahel. Tasakaalustav areng puudutab vahetult inimesi, kogukondi, elukvaliteeti ja elukeskkonda, mida me õpime ümber hindama uutest kriteeriumidest lähtuvalt. Kas elame mammonajahist pimestatud inimestest tühjaks valguval ääremaal või teadlikke eluvalikuid tegevate inimeste ühisel elurikkal pärimusmaastikul, mis tõmbab oma hindamatute väärtustega uusi elanikke ja külalisi siia kaugtööparadiisi – see ongi vaatenurga muutmise koht!

Praeguses raha võimu all toimivas ühiskonnamudelis taandub muutuse vajadus esimesena siiski majandusele, mis on ka kestliku arengu peamine mootor ja mõjutab otseselt kõiki teisi eluvaldkondi, üksikisikust kuni kogukondade toimimise ja ühiskonna korralduseni välja, rääkimata keskkonnast ja ökosüsteemide tasakaalust. Eeldusel, et me soovime oma lastele jätta kestliku planeedi, terve ökosüsteemi, on kohane ka Võrumaa piirkonna eripärasid arvestavalt strateegiaid kujundades küsida: kas oleks aeg hakata liikuma turumajanduselt n-ö tasakaalumajanduse poole? Ärme lammuta olemasolevat, vaid ehitame senisest suurema teadlikkusega üles uutel alustel toimiva tervikliku kestliku mudeli.

Kui muutused on järsud, on need valusad. Oleme targad ja liigume samm-sammult, esmalt teadvustame muutunud olusid ja suurt pilti ning leiame ka uuele, senisest paindlikumale tegutsemisviisile meid ühiselt rahuldava sõnalise vaste: elustiilimajandus, tänumajandus, sinine majandus. Või hoopis ’kestlik kahanemine ehk tasaareng’? Äkki on just see meie piirkonna uus lugu, uus narratiiv – edukas eeskuju teistele, kuidas toimida mitte pidevas kasvusurves, vaid rahulolevana, maha rahunedes, väärtustades kestlikkust ja kasvatades elurikkust. Näiteid sellisest toimimisest leiab maailmast juba üksjagu, aga see eeldab soovi õppida ja leiutada, teha tihedamat koostööd teadlastega ning kogukondadega, sest meie piirkonnale sobivaid valmislahendusi pole ju olemas. Mõistagi eeldab see kõik laiemat mõtteviisi muutust.

Märgid mõtteviisi muutusest
Võrumaa Partnerluskogu strateegiapäeval said kestliku arengu ja piirkonna eripärade arutelugrupis sõnastatud olulised suunad ning põhimõtted, mis markeerivad hästi siinset mõtteviisi muutust ja ühtlasi vastavad otseselt ka LEADER strateegia üldeesmärkidele. Koostöö ja ettevõtlikkuse edendamine, kohalike kogukondade võimestamine ja keskkonnahoidlike innovaatiliste lahenduste rakendamine kõlasid kokku peamise seisukohaga, et maal elamine on suur väärtus ning et vajame teadlikku hüpet praegustest oludest kestlikumasse tulevikku.

Tagasivaatena arutelule on isegi üllatav, kui lihtsa vastuse sai esimene sisuline küsimus „Mis ja miks peab muutuma?“: selgelt tuli esile mõttemaailma ja mängureeglite muutmise vajadus, et toetada kogukondi ja maalist eluviisi ning elulaadiettevõtlust. Arutelukäik jätkus vastustega küsimusele „Kuidas jõuda soovitud muutuseni?“ – esmalt on vajalik leppida kokku eesmärgid, millisena me soovime Võrumaad näha. Nende eesmärkidena said sõnastatud muuhulgas: elulaadiettevõtluse innustamine ja rahastamine; maalise eluviisi edendamine ja liikumine mahe-Võrumaa poole; ise hakkama saamise võimekuse loomine isiklikul, kogukondlikul ja ühiskondlikul tasandil; kestliku eluviisi alase teadlikkuse tõstmine ja oskuste arendamine toetava reeglistiku abil; elukaare erinevate võimaluste esiletoomine ja mentorlus vaimse tervise ning isikliku arengu vaates (kriis kui hüppelaud arenguks, uueks alguseks).

LEADER tegevusgrupi uue perioodi meetmete väljatöötamisel on kindlasti abiks arutelugrupi ühine arusaam, et projektide mõju võiks olla paremini hinnatud vastavalt kokku lepitud eesmärkidele, mis eelnevalt kirjeldatud. Arutelu tulemusena sõnastati uute LEADER projektide hindamise ja mõõtmise kriteeriumitena järgmised soovitused:

·       sotsiaalne kapital ja kaasatus
·       mõju keskkonnale (elurikkus, kliima jm)
·       energia efektiivsus ja sõltumatus
·       suunatus uudsetele nutikatele lahendustele (innovatsioon)
·       kohalike toodete/teenuste/ressursside eelistamine kõiges

Võrumaa Partnerluskogu strateegiapäeva aruteludel kõlanud mõtete ja nende põhjal sõnastatud teeside järgi võib öelda, et väga oluline mõtteviisi muutus on selles osas juba toimumas. Mõnes valdkonnas, mõne ettevõtte ja organisatsiooni näitel oleme isegi suunanäitajad, ise seda veel laiemalt teadvustamata. Kokkuvõttes on hea meel, kui suur hulk meie piirkonna oluliste valdkondade asjatundjaid ja otsustajaid oli kogunenud strateegiasuundade arutelule ning millises toetavas koosloomes jõuti ühiste arusaamadeni kestliku ja jätkusuutliku arengu aspektide olulisusest uute LEADER projektide hindamisel ja rahastamisel.